Rõuge 3 torni maraton. Ehk mina sinna lõputu põhjaga järve ujuma ei lähe

Mingi hetk keris FB seinal Rõuge 3 torni maastikumaratoni event. Vajutasin interested, sest mulle sellised hullud eventid meeldivad. Siis läks aega mööda. Siis vaatasin ilmaennustust, et oh kui hea, päikest ei ole ja eriti kuuma ka ehk mitte ja panin end kirja.

Sõitsin Lõuna-Eestisse oma jooksubussiga, mõtlesin, et noh, teen siis lõunas veits liikuvat reklaami, kuigi pole õrna ainugi, mis seis sügiseks on ju. (Aga regige ikka, loodame parimat!). Kaasas oli ka Kärt ja Karin liitus Tartust. Kruiisisime stardi poole. Rõuges külastasime kuulsat pesapuu torni. Mina sinna kõige kõrgemale platvormile ei läinud, minu arust juba keskel kõikus. Ja siis on Rõuges veel teine äärmus, allapoole merepinnast. Mul on klaustrofoobia juba meres ujumisel, kui ma ei näe põhja. Aga kui põhi on 38 meetri sügavusel, siis ei suuda üksi vägi mind sinna järve ujuma meelitada.

Ööbimiseks saime platsi stardi lähedal RMK lõkkeplatsil. Mina ööbisin bussis, teised telgis. Veits piinlik oli teiste ees selle privileegi pärast, aga mis parata! Aga hommikusöök värskes õhus on lihtsalt super! Kohv ja puder. Klassika.

Bussidega viidi starti Läti piiri äärde. Veidi enne stardikohta jõudmist tegi bussijuht turvavöö lahti - tee läks päris riukalikuks - ju ta plaan oli siis kiiresti katapulteeruda, kui teeolud väga keeruliseks lähevad. Ja siis tuli start. Õudusega mõtlesin, mis saama hakkab. Rajaskeem oli üles-alla ja viimane 10 km ainult üles. Sellel rajal oligi kõike peale asfalti. Metsa, põldu, heinamaad, juurikaid, vagusid, hüppeid, muda, ronimist ja laskumist. Vahepeal põikasime Lätti ka. ID kaart oli kaasas kotis.

Vahepeal mõtlesin, kas selle liikuva reklaami hind peab ikka nii raskelt tulema. 37 km juures olin täielikus energiapuuduses ja kotist sai vesi ka otsa. Teadsin, et üks joogipunkt on veel ees ootamas ja tiksusin selleni ära. Seal edasi oli vaid veidi veel minna ja isegi enne finišit Suure Munamäe jalamile tõus ja laskumine finišisse ei olnud enam nii hull. Minu kolmas maraton (kui kahte taliharja ultrat mitte lugeda)! 42,2 km, aeg 5:13.56. Planeerimatult, ettevalmistamatult. Ja seda finišipudru söömise pilti tehes avastasin, et unustasin küüned enne starti värvida kuigi see oli üks vähestest etteplaneeritud tegevustest selle maratoni puhul. Järgmiste mõtlematute tegudeni.

Lisa kommentaar